Venemaalt tahaks pageda 13 protsenti elanikest

Venemaa avaliku arvamuse uuringu keskuse küsitlusest selgub, et 85 protsenti vastanutest pigem ei soovi kodumaad hüljata, kaks protsenti ei osanud sellele küsimusele vastata.

Riigist lahkuda soovijate protsent ei ole uuringu koostajate sõnul muutunud võrreldes 2011. ja 2013. aasta küsitlustega. 2012. ja 2014. aastal soovis Venemaalt emigreeruda 11 protsenti vastanutest.

Suurem osa välismaale tahtjatest selgitas, et tahaks tõsta oma elustandardit, saada rohkem palka, pensioni ja muid hüvesid (40 protsenti lahkuda tahtjatest). Lahkuda soovijaist 9 protsenti soovib kolida parema kliimaga paika; 7 protsenti eelistaks parema sotsiaalkaitse ja -stabiilsusega paika; 6 protsenti aga teeks seda karjääri ja äri pärast. Üleüldse ei meeldi Venemaal elada neljal protsendil emigratsioonist mõtlevatel vastajatel.

Kuus protsenti lahkuda soovijatest tunnistas, et pole rahul Venemaa võimu ja poliitikaga, kolm protsenti heitis ette inimõiguste rikkumist ja kehva seadusandlust ning kaks protsenti tõi põhjusena viletsa meditsiiniabi.

Venemaa avaliku arvamuse uuringu keskuse peadirektor Valeri Fjodorov selgitas sellist kriitilisust opositsiooni tegevusega, kes on hakanud rääkima autoritaarsuse peatõstmisest Venemaal. Samas mõistab Fjodorovi sõnul suurem osa Venemaa kodanikke, et emigreerumiseks pole eriti võimalusi, samuti on venemaalased teadlikud probleemidest Läänes.

"Presidendi reiting on endiselt väga kõrge, suurem osa kodanikke toetab tema kurssi," lisas keskuse rahvusvaheliste uuringute osakonna juht Olga Kamentšuk. "Inimesi võib heidutada hinnatõus kauplustes, kuid nad toetavad seda, mis toimub - vähemasti praegu - ega soovi kuskile põgeneda."